Köögiviljadega seonduvad saasteained


Nimetuse “köögiviljad” alla mahub väga rikkalik ja mitmekesine taimede kooslus, mille mahlakaid söödavaid osi (kas juuri, varsi, lehti, õisikuid, vilju või muid taimeosasid) inimene toiduks kasutab. Tavalises kasutused kutsutakse köögiviljadeks ka selliseid vilju nagu tomat ja kurk, kuigi botaanilisest seisukohast on nad puuviljad. Sidrun, apelsin, laim on puuviljad nii botaaniliselt kui ka üldises kasutuses. Suurem erisus puu- ja köögiviljade vahel on pH, mis on aluselisem köögiviljadel. Kaheksa kõige tavapärasemat söödavat köögivilja osi alustades maa-aluste taime osadega ja lõpetades nendega, mis kasvavad maapinnal, on:

  • juurikad – maa-alused; peet, porgand, redis, kaalikas, jamss ehk maguskartul;
  • mugulad – maa-alused; suurenenud viljalihaga vars. Maapirn (mugulad meenutavad kartuleid või ingveri juurt, on kühmulised, ebakorrapärase kujuga, neid kasvatatakse mugulatest nagu kartuleid) ja kartul;
  • sibulad – varred koos maa-aluse sibulaga on söödavad; küüslaugud, porrulaugud, sibulad, šalottlak, kevadised sibulad (väljaarvatud rohelised sibulad või talisibulad, millistel ei ole sibulat);
  • varred – taimede juhtesüsteem, toitainete kanal; suur tselluloosi sisaldus; sparglid, sellerid, nuikapsad, rabarberid;
  • lehed – karbohüdraadi töötlemisorgan, et seda talletada mujal taimes; rooskapsad, peakapsad, salat, petersellid, spinatid; ka merevetikad;
  • õied – varre küljes olevad kobarad; artišokid, brokkolid, lillkapsad;
  • viljad – küps munarakk, koos seemnetega, üldiselt magus ja viljalihaline; õunad, banaanid, marjad, apelsinid; aga siia kuuluvad ka köögiviljad nagu avokaadod, kurgid, baklažaanid, okrad, oliivid, piprad, kõrvitsad, aedoad, puuviljajoogid ja tomatid, mis ei ole küll magusad, kuid sisaldavad seemneid;
  • seemned – taime viljade sees; võivad olla kaunade sees; kaunaga on näiteks oad ja herned ja maapähklid; magus mais.
<< Eelmine leht  / Järgmine leht >>