Köögiviljadega seonduvad saasteained

Aastatel 1988-1990 Tervisekaitseinspektsiooni Tartu laboris on uuritud vähesel määral mõnede lastekonservide nitraatide sisaldust. Tulemused on toodud järgmises tabelis. Sel perioodil ei olnud Eestis lastekonservidele nitraatide piirnorme kehtestatud.

Tabel VIII- Nitraatide sisaldus lastekonservides

Toote nimetus

Keskmine NO3- sisaldus

Maksimaalne lubatud NO3- piirnorm imikutoitudes

1988

1989

1990

Kapsas riisi ja porgandiga

-

-

115

200

Porgandimehu

250

50

82

200

Kõrvitsaõunapüree suhkruga

-

305

230

200

Kõrvitsapüree suhkruga

-

-

265

200

Kõrvitsapüree mannaga

-

343

-

200

Köögivilja püreesupp “Sügisene”

-

-

118

200

Püreesupp tomatiga

-

-

98

200

Punasõstramehu

5,0

-

7

200

Mustasõstramehu

17

<5

-

200

Karusmarjamehu

-

10

-

200

 

Ülal olevas tabelis VIII on näha, et kõige kõrgema nitraadisisaldusega on kõrvitsat sisaldavad konservid. Mannaga kõrvitsapüree nitraadisisaldus oli 343 mg/kg. Niisugust toodet laps tarvitada ei tohiks, samuti ka suhkruga kõrvitsaõunapüreed NO3- sisaldusega 305 mg/kg. 1988. aastal on ka porgandimehu olnud nitraadirikas, nimelt 250 mg/kg. Kuna kõrvitsale on iseloomulik kõrge nitraadisisaldus, siis tuleks temast püreede ja mehude valmistamisel kasutada lisandina madala NO3- sisaldusega puuvilju, näiteks õunu. Õunapüree suhkruga nitraadisisaldused on madalad, tihtipeale alla 5 mg/kg. Tabelist IX on näha, et suhkruga kõrvitsapüree NO3- sisaldus oli 1989. aastal 305 mg/kg, mis viitab sellele, et tootmises ei valitud toormaterjali. Kõige madalama nitraadisisaldusega on olnud punase- ja mustasõstramehud ning karusmarjamehud, kuni 17 mg/kg.

Ka 1991. aastal on teostatud väga üksikuid NO3- sisalduse analüüse ning ülevaade olukorrast on lünklik. Eesti Vabariigis on kehtestatud nitraatide sisalduse piirnormid lastekonservides (järgnev tabel).

Tabel IX - Maksimaalne lubatud NO3- piirnorm imikutoitudes

Imiku- ja väikelastetoidud

mg/kg

Puuviljadel põhinevad tooted

50

Juurviljadel põhinevad tooted, juurvilja-puuviljatooted

200

Liha-taimsed konservid

150

 

Samalaadne uuring on läbi viidud ka Hispaanias, kus analüüsiti 27 erinevat lastetoitesegu, mis valmistatud 3 kaubamärgi poolt. Kõrgeim nitraatide tase oli märgitud toiduainetes, millede peamine koostiskomponent oli porgand, need näitajad ulatusid üle maksimaalse lubatud taseme (250 mg/kg). Üldiselt kõrgem nitraatide sisaldus leiti toiduainetes, mis mõeldud imikute jaoks ja mis sisaldasid köögivilju. Keskmine tase leiti Nutribeni ja Nestle kaubamärgi toodetest, eriti toiduainetest, mis sisaldasid nitraadirikkaid köögivilju. Prantsusmaa seadusandlus lubab nitraatide maksimaalse väärtusena 50 mg/kg, mis on aga madalam kui keskmised Nutribeni ja Nestle lastetoidud nitraate sisaldavad. Mitte üheski analüüsitud tootes nitritite sisaldus ei ületanud 0,05 mg/kg väärtust. Samuti märgati tühist nitritite sisalduse tõusu osaliselt tarvitatud ja seejärel toatemperatuurile säilitama jäetud kaubanduslikes lastetoitudes. Küll aga täheldati, et nitritite moodustumine oli kiire siis, kui lastetoit sisaldas E. coli’t ja Pseudomonas fluorescen’it, aeglasem siis, kui lastetoit sisaldas Bacillus subtilis’t ja väga aeglane siis, kui toode sisaldas Staphylococcus albus’t.

Kui lastetoite steriliseeritakse, hävineb seeläbi ensüüm nitraatreduktaas, mis taandab nitraadid nitrititeks. On raporteeritud palju erinevaid juhtumeid, kus piimapulbri lahustamisel nitraadirikkas vees (kontsentratsioon ületas 75 mg/l), imikute veres tõusis methemoglobiini tase 5-50%-ni. Lastetoitudes nitrosoamiine leitud ei ole.

Samas erinevates uurimistöödes on täheldatud, et ohututeks võib lugeda pigem erinevate ettevõtete aedvilja püreesid lastele, kui kodustes tingimustes kasvatatud aedviljadest tehtud püreesid. Nimelt on selgunud, et peedid, porgandid, spinatid ja roheline salat sisaldavad kõrgel tasemel nitraate, mis on nendesse kuhjunud mullast ja veest, kus aedvili on kasvanud.

 << Eelmine leht  / Järgmine leht >>