Köögiviljadega seonduvad saasteained


Euroopa Liidu Määrusega (EC) nr. 1881/2006 on sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, sealhulgas on toodud köögiviljades esineda võivate erinevate saasteainete sisalduste piirmäärad.

Köögiviljades sisalduvaid nitraate loetakse “looduslikult esinevateks”, kuid nende sisaldus köögiviljades sõltub mitmetest faktoritest, nagu taimede liigist, väetiste kasutamisest, taimede kasvamise kohast, koristusajast ja säilitamisest. Kõige kõrgemaid nitraatide koguseid on leitud lehtköögiviljadest ning seetõttu on lehtköögiviljadele kehtestatud Euroopa Liidu Määrusega (EC) nr. 1881/2006 maksimaalselt lubatud nitraatide sisalduse piirnormid.

Mitteloomsete esmatoodete tootmine ja sellega seonduvad tegevused:

Esmatootmine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus, milleks on antud punkti tähenduses loodussaaduste kogumine või taimsete esmatoodete kasvatamine, sealhulgas saagikoristamine ning tootmiskohas nimetatud esmatoodete säilitamine, pakendamine ja turule viimine viisil, mille käigus ei muudeta toodete esialgset kuju ja omadusi. Taimsete esmatoodete tootmine on näiteks juur- ja puuviljade, maitsetaimede ja ürtide kasvatamine või ravimtaimede kogumine.

Nendes valdkondades tegutsevad ettevõtted kuuluvad teavitamisele. Teavitamise avalduse vorm on leitav siit.

Teavitamisele ei kuulu:

Esmatootjad, kes tarnivad väikestes kogustes mitteloomseid esmatooteid neid tootvalt toidukäitlejalt lõpptarbijale või vahetult lõpptarbijat varustavatele kohalikele jaekaubandusettevõtetele. (VTA)

https://www.riigiteataja.ee/akt/13335428?leiaKehtiv

Saasteained

Saasteaine on toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidu tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi. Saasteainete hulka kuuluvad näiteks hallitusseente poolt produtseeritud mükotoksiinid, põllumajandusest pärinevad väetiste komponendid, pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite jäägid, loomakasvatusest veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), 3-monokloorpropaan-1,2-diool (3-MPCD), raskmetallid (elavhõbe, metüülelavhõbe, kaadmium, plii), orgaanilised ühendid (dioksiinid, polüklooritud bifenüülid) jt. Saasteainete sisaldusele toiduainetes on kehtestatud piirnormid, mõnede saateainete sisaldumine toidus ei ole aga üldse lubatud (näiteks mõned veterinaarravimid). Järelevalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele.  

Saasteainete järelevalve toidus  

Veterinaar-ja Toiduamet korraldab iga-aastase saasteainete seireplaani koostamist, proovide võtmist ja analüüsimist loomses toidus. Saasteainete seire hõlmab keelatud veterinaarravimite, lubatud veterinaarravimite ülenormatiivsete koguste ja  keskkonna saasteainete, nagu kloororgaanilised ja fosfororgaanilised ühendid, keemilised elemendid, mükotoksiinid, värvained jm. uurimist põllumajandusloomadel ja loomses toidus.   Lisaks seireprogrammile võetakse loomsest toidust järelevalveproove veel mitmete saasteainete leidmiseks:  

-Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) on aromaatsete tsüklite kondensatsioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp. PAH-ide allikaks võivad olla tööstus, mootorsõidukite heitgaasid, metsatulekahjud, autokummide põletamine jm. Toit võib PAH-idega saastuda õhu, mulla ja vee kaudu, kuid ka töötlemisprotsessi käigus. Üks levinumaid töötlemisprotsesse, millega võib kaasneda PAH-ide sattumine toitu on suitsutamine. Üheks PAH-ide esinemise indikaatoriks loetakse benso(a)püreeni.

-Metallid   Metallid võivad olla inimese eksistentsiks eluliselt vajalikud, kuid teatud ühenditena ja doosides ka ülimalt ohtlikud. Eriti toksilisteks loetakse mitmeid raskemetalle, nagu plii, kaadmium, elavhõbe, arseen, tina jt. millel on omadus toiduahelas akumuleeruda. Toiduahelasse jõuavad raskemetallid enamasti saastunud keskkonnast. Üheks enamlevinud raskemetallide allikaks toitudest loetakse erinevaid kalatooteid. Looduslikult ning ka oma koostise tõttu sisaldavad rohkem kaadmiumi ka pähklid ning seemned.   

-Mükotoksiinid: 1960. aastate alguses põhjustas hallitusseene Aspergillusega saastunud linnutoit Inglismaal aflatoksikoosi, mille tulemusel suri kasvatuses ligikaudu 100 000 kalkunit. See intsident illustreeris mükotoksiinide potensiaalset ohtu ja oli alguseks mükotoksiinide uurimise ajastule. Mükotoksiinide all mõistetakse toidul ja söödal kasvavate seente poolt produtseeritud toksiine ehk mürke. Näiteks võivad mükotoksiinid hakata moodustuma pikaajalisel kuivatamata odra säilitamisel. Pähklite nakatumine Aspergillus flavusega toimub enne saagikoristust ja on soodustatud taimedele mõjuvate stressifaktorite poolt. Mükotoksiinid on niisiis seente ainevahetusproduktid, millede hulka kuuluvad: AflatoksiinOhratoksiin (OTA)Zearalenoon (ZON või ZEN)PatuliinVomitoksiin (DON)Fumonisiinid   Aflatoksiinid Aflatoksiinid on mükotoksiinid, mida toodavad teatavad kõrgel temperatuuri ja niiskustasemel arenevadAspergillus-e liigid. Aflatoksiinid on genotoksilised kantserogeensed ained, mida võib esineda paljudes toiduainetes. Toiduainetest on Aspergilluse poolt enim ohustatud pähklid (eriti maapähkel), teraviljad, puuviljad ja kakaooad. Neli põhilist aflatoksiini on B1, B2, G1 ja G2. Aflatoksiin M1 on aflatoksiini B1ainevahetusprodukt, mida esineb saastunud sööta söönud loomadelt saadud piimas ja piimatoodetes. Aflatoksiin B1 on kõige toksilisem ühend. Ohutuse eesmärgil piiratakse nii toidu üldist aflatoksiinide sisaldust (aflatoksiinide summa B1+B2 +G1 +G2) kui ka aflatoksiini B1 sisaldust. Aflatoksiinidega saastunud toit on kõige enam levinud Kesk-Aafrikas ja Kagu-Aasias. Näiteks maapähklite, pähklite ja kuivatatud puuviljade aflatoksiinisisaldust saab vähendada sorteerimise ja teiste füüsiliste töötlemismeetodite abil. Aflatoksiinid toimivad põhiliselt maksale. Kuid on leitud ka nende mõju närvisüsteemi, kopsude, seedeelundite, neerude ja aju tegevusele. Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa kantserogeen, mis suurendab maksakasvaja tekke tõenäosust nii imetajatel, kaladel kui ka lindudel. Lisaks maksakahjustuste ja maksavähi tekitamisele on aflatoksiinidel seos ka teratogeneesi (kutsub esile embrüo kahjustused) indutseerimisega, mis on tingitud nende võimest läbida platsentaarset barjääri.   Ohratoksiin (OTA) Ohratoksiin A on mükotoksiin, mida produtseerivad Penicillium ja Aspergillus liiki seened. Ohratoksiin A’d leidub kõikjal maailmas mitmesugustes taimekasvatussaadustes - teraviljades, kohvi- ja kakaoubades, kuivatatud puuviljades, viinamarjamahlas, veinides, õlles ning maitseainetes. Ohratoksiin A on kantserogeenne, nefrotoksiline, teratogeenne, immunotoksiline ja võimaliku neurotoksilise toimega mükotoksiin. Seda on seostatud inimese nefropaatiaga.
Ohratoksiin A satub toiduga organismi peamiselt teraviljade ja teraviljasaaduste kaudu. Rosinates (korint, harilikud rosinad, sultanirosinad) on sageli avastatud kõrge saastumise tase. Rosinad on oluline ohratoksiini A toiduga organismi sattumise allikas neid rohkesti tarbivate inimeste, eriti laste puhul. Zearalenooni (ZON, ZEA) ja vomitoksiini (DON-deoxynivalenol) toodavad Fusariumi liigid. PatuliiniAspergilluse liigid. Zearalenooni leidub peamiselt teraviljades ja teraviljatoodetes. Fumonisiine toodavadFusariumi liigid ning neid toksiine leidub peamiselt maisis ja maisitoodetes.  

- Taimekaitsevahendite jäägid Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on kemikaalid, mida kasutatakse kahjurloomade (insektitsiidid ja rodentitsiidid), umbrohu (herbitsiidid) ja taimehaiguste (fungitsiidid) tõrjeks. Taimekaitsevahendite kasutamise eesmärk on piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist ja hävitada kahjulikke organisme. Pestitsiidide kasutamine hakkas eriti hoogsalt kasvama peale Teist maailmasõda. Taimekaitsevahendite kasutamine on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides reguleeritud vastavate õigusaktidega. Eestis sätestab taimekaitseseadus taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad nende ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Võimalike tekkivate riskide vältimiseks on Euroopa Liidus kehtestatud lubatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid puu-, köögi- ja teraviljade sees ning pinnal. Neid norme kohaldatakse niisugusel viisil, et jäägi hulk on väikseim ja toksikoloogiliselt vastuvõetavaim. Piirnormid kehtestatakse teaduslikel alustel, kus on lähtutud nii tervisekaitse normidest, põldkatsete tulemustest kui ka inimeste toitumusharjumustest ja päevastest lubatud doosidest inimese 1 kg kehakaalu kohta.  Uuringud on näidanud, et koorimine ja kuumtöötlemine või nende meetodite ühendamine vähendavad olulisel määral taimekaitsevahendite jääkide sisaldust puu- ja köögiviljades. 
 

3. MCPD ja muud saasteained

3-kloro-1,2-propaandiool (3-MCPD) võib esineda mitmesugustes hiinapärastes kastmetes (näiteks sojakastmetes), mille üheks komponendiks on valkude hüdrolüsaat. Tavaliselt sisaldab hüdrolüüsitav toiduaine rasvu ja ka need hüdrolüüsivad osaliselt. Tekkinud glütseroolist võib hüdrolüüsiva aine – soolhappe – toimel tekkida 3–MCPD, mis on tunnistatud vähki tekitavaks.  

 Saasteained avaldavad negatiivset mõju nii toidu kvaliteedile kui ka inimeste tervisele. Rahva tervise kaitsmiseks on oluline, et saasteainete sisaldust hoitaks toksikoloogiliselt vastuvõetaval tasemel.

Saasteainete määramise võimalused

Saasteainete määramiseks on väga mitmeid vahendeid ja metoodikaid. Kõige levinum saasteainete määramine toimub kasutades kromatofraafe ja spektrofotomeetreid. Järgnevalt on toodud video Youtube keskkonnast vedelikkromatogtaafia põhimõtetest.



Järgnevalt on toodud video Youtube keskkonnast gaaskromatogtaafia põhimõtetest.


Järgnevalt on toodud video Youtube keskkonnast spektrofotomeetri põhimõtetest.

Kontrollküsimused!

Küsimus: Millisest toidust satub laste organismi kõige sagedasem ohratoksiin A-d?


Küsimus: Kuidas on võimalik kodustes tingimustes vähendada taimekaitsevahendite jääkide sisaldust puu- ja köögiviljades?
Free JavaScripts provided
by The JavaScript Source

<< Eelmine leht  / Järgmine leht >>